Kõikvõimalikes digitaliseerimise aruteludes kõlavad sellised märksõnad nagu asjade internet, tööstus 4.0, tehas 4.0, nutikas tehas ja ühendatud tehas. Suuremal või vähemal määral kirjeldavad need kõik nägemust tootmisest, kus masinad töötavad koos ja korraldavad end suures osas iseseisvalt ilma inimese sekkumiseta. Kui kaugel on Freudenberg Sealing Technologies (FST) sellel teel?
Toote partii on valmis ja töötaja küsib nupuvajutusega transpordirobotit, mis transpordib osad masinast autonoomselt lattu. Sellised stsenaariumid on FST-s juba paljudes kohtades reaalsus. Töötajad on seega vabastatud ebaproduktiivsetest transporditöödest ja saavad keskenduda masinaga seotud väärtust lisavale tegevusele.
Veelgi “targem” on see, kui masin taotleb transpordirobotit täiesti iseseisvalt ja teeb seda aegsasti enne partii valmimist. Robot on siis täpselt õigel ajal valmis, nii et ooteaeg ei jää kasutamata ega teki viivitusi. Sarnaselt on töötajatele kasulikud ka nägemiskontrollisüsteemid, mis kasutavad pildituvastust vigaste detailide väljaselgitamiseks, nii et neid ei pea enam käsitsi lõppkontrolli käigus kontrollima.
“Tootmisprotsesside digitaliseerimisega seotud potentsiaal on tohutu. Küsimus ei ole selles, kas me teeme seda. Küsimus on vaid selles, millal me mida teeme ja kui kiiresti. Vastasel juhul jääme maha,” ütleb Oliver Müller, tootearenduse ja tootmise/CPIMi digitaalsüsteemide asepresident. Ta peab väga oluliseks, et 2021. aastal moodustatud FST kasvav “Connected Factory Community” koosneb paljude erialade töötajatest ja on multidistsiplinaarne. “Lisaks rahale ja tehnoloogiale on digitaliseerimise kapitaliks töötajate ideed. Ei ole oluline, kas keegi töötab tootmises või IT-s. Digitaliseerimine muudab hierarhiad ja silo mõtlemise iganenuks,” ütleb Müller.
Tee ühendatud tehaseni on pikk ja võtab palju aastaid. See mammutülesanne jaguneb alavaldkondadeks. Näiteks tuleb kõigepealt masinad “ära kasutada”, et andmed saaksid voolata. Andurid võivad salvestada protsessiandmeid, näiteks ümbritseva keskkonna temperatuuri, mitte ainult masinates, vaid ka töökojas. Kui need on liiga kõrged, võib segu hakata kõvenema enne vulkaniseerimist.
“Toornafta” rafineerimine
Järgmises etapis, mida tuntakse kui töökoha haldamist, ühendatakse saadud andmed IT-süsteemidega. “Alustame nii-öelda andmete väljavõttest. FST-s oleme selles osas juba üsna kaugele arenenud ja oleme juba mõnda aega palju teinud. Küsimus on selles, milleks me seda toorõli rafineerida saame,” selgitab Müller. Sest: “Digitaliseerimine – nagu kõik teisedki äritegevused – nõuab eesmärki, eesmärke ja põhjendust selle abil saavutatava kasu kohta.”
Sisuliselt on eesmärk koguda andmeid lugematutest allikatest, seostada neid omavahel ja saada neist simulatsioonide ja algoritmide abil kasutatavaid teadmisi. Tee viib masinast pilve. Pilvest rääkides: FST on loonud asjade interneti (IoT) platvormi, kus masinate protsessiandmed ja andurite andmed koonduvad ja neid saab kokku keerata.
MSCADA abil toimuv tootmisandmete kogumine on töökoha juhtimise majakas. Peaaegu 20 FST tootmispiirkonda kasutab juba seda programmi, et näha reaalajas, kuidas nende tootmine hetkel käib. Tootmisprotsesside andmete, “toorõli”, põhjal saab kiiresti ära tunda protsessimuutusi. Meetmeid ja parandusi saab sellest otse tuletada.
Andmete “täpsustamine” võib viia ettevõtte enda tootmisprotsessi optimeerimiseni, näiteks töötajatele antavate soovituste kaudu masinate seadete muutmiseks. Või saab seda kasutada masinate – ennetavaks – hoolduseks ja teenindamiseks. Andmeid saab aga kasutada ka uute ärimudelite ja konkreetse lisaväärtuse loomiseks klientidele. Näiteks saab täpselt välja arvutada tarneajad ja tähtajad. Andmed võimaldavad ka tootmisprotsessi täpselt dokumenteerida ja jälgida. Seda ootavad kliendid paljudes tööstusharudes.
Segatud reaalsus ja HoloLens’i prillid tõestavad oma väärtust juba ka praktikas FST-s. Need võimaldavad interaktiivseid kolmemõõtmelisi projektsioone kuvada reaalses keskkonnas. Kasutajad saavad virtuaalseid hologramme juhtida käed-vabalt ja paigutada need füüsiliselt olemasolevasse vaatevälja. Juhtmevabade holograafiliste seadmete abil saavad töötajad üksteisega võrgustuda sõltumata oma asukohast. Kui neil on üks ja sama pilt ees, saavad nad omavahel teavet vahetada, koolitada, nõustada või juhendada üksteist. Selle tehnoloogia abil saab masinaoperaatoritele töö ajal edastada masina andmeid reaalajas või lasta graafiliselt kuvada üksikute protsessiparameetrite, näiteks temperatuuri või rõhu arenguid – õiget teavet õigel ajal. See näitab: Connected Factory ei võrguta mitte ainult masinaid, vaid ka neid, kes nendega töötavad.
