Digital Engineering, Advanced Analytics, Connected Materials & Products – need on kolm algatust, millega Freudenberg Sealing Technologies (FST) edendab digitaliseerimist innovatsiooni valdkonnas. Philipp Oestringer, Technology & Innovation, koordineerib kõiki kolme algatuse omaniku rollis.
“Digitehnika pole iseenesest midagi uut,” ütleb Oestringer. “See sai alguse sellest, kui projekteerimisjooniseid ei hakatud enam paberil koostama ja selle asemel hakati kasutama CAD-programme.” Kui ta räägib tänapäeval digitaalsest projekteerimisest, mõtleb ta eelkõige andmevahetust ja digitaalset võrgustikku: näiteks arvutipõhine projekteerimine (CAD) koos simulatsioonidega arvutipõhises projekteerimises (CAE) ja arvutipõhise tootmisega (CAM) tootmistehnoloogias. “Süsteemid saavad omavahel suhelda ja üksteise andmeid mõista. See on nagu võimalus lugeda teavet Exceli failist MS Wordi abil,” selgitab ta.
Digitaalse projekteerimise algatuse praegune projekt keskendub FSTs ühtse toote elutsükli haldamise süsteemi kasutuselevõtmisele. See on tarkvaralahendus, mis sisaldab kõiki toote andmeid kogu elutsükli jooksul – kogu protsessiahela, alates algsest probleemi määratlemisest, toote arendamisest ja tootmisest kuni ringlussevõtuni. Projekti esimeses etapis kaardistab FST juba tootearendusprotsessi Siemens Teamcenter tarkvara abil PLM-süsteemis. Järgmine samm on edasiarendus.
Vältida töö dubleerimist
PLM-süsteemi eelised: see loob läbipaistvuse ja võimaldab jälgida isegi üksikasju toote ajaloost ja elueast alates hällist kuni hauani. Näiteks auditite puhul. Aga eelkõige siis, kui inseneridele esitatakse sama või sarnane nõuete kataloog, mis on juba süsteemis salvestatud. Sellised inseneriteadmised on kättesaadavad kõigile organisatsiooniüksustele. Nad saavad tugineda olemasolevatele teadmistele. Vältitakse töö dubleerimist. Sama kehtib ka siis, kui ettevõtte kahes või kolmes kohas tekivad sarnased probleemid ja süsteem näitab seda. See võimaldab realiseerida sünergiat. Tarkvara võtab ka arendajad käest kinni ja juhendab neid kõikide ülesannete juures, mis tuleb arendusprotsessi käigus täita. Standardiseeritud. Nii et midagi ei unustata. Andmekirjeid saab vahetada kaubahaldussüsteemiga (SAP) või kliendisuhete haldamise süsteemiga (CRM). See väldib lisatööd ja suurendab tõhusust.
Teine käimasolev digitaaltehnoloogia projekt on seotud intellektuaalomandi (IP) haldamisega. See käsitleb intellektuaalomandit, sealhulgas küsimust, kas FST peaks patente jätkama või laskma neil aeguda. Intellektuaalomandi haldussüsteem tõmbab “SAPist” andmed näiteks käibe ja kulude kohta ning seob need sisuliste võtmenäitajatega, mis võimaldavad teha kvalifitseeritud otsuseid.
Andmete kogumine ja hindamine
Ka kaks muud strateegilise innovatsiooni valdkonna digitaliseerimisalgatust teevad edusamme. Ühendatud tooted ja materjalid on seotud üha enamate toodete ja materjalide varustamisega sensoritehnoloogiaga. Ühest küljest võimaldab andurite abil toimuv pidev seisundi jälgimine FST klientidel teostada täpset hooldust (“seisundi jälgimine”). Teisest küljest saab FST kasutada reaalajas saadavaid andmeid oma toodete edasiseks täiustamiseks. Tegelikust praktikast saadud andmed täiendavad testide ja simulatsioonide käigus saadud andmebaasi.
Täiustatud analüüsi algatus hõlmab ka andmete analüüsimist. Ühest küljest tuleb kaevandada olemasolevaid, kuid seni kasutamata “andmekaevandusi”, teisest küljest aga koguda uusi andmeid. “Seejärel tahame neid andmeid ja empiirilisi väärtusi intelligentsete algoritmide abil analüüside tegemiseks kasutada,” selgitab Oestringer. Eesmärk on: üha vähem katsetusi ja eksimusi arendustegevuses, üha rohkem arukaid prognoose, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel. “Näiteks võiksime tehisintellekti abil toetada ühendite arendamist.”
Tänu andmete ja prognooside kvaliteedi tõusule saab näiteks prototüüpide katsetamisel piirduda parimate lahendustega, mis on eelnevalt simulatsioonides välja arvutatud. See säästab aega ja arenduskulusid. Ja see tõstab väljatöötamise kvaliteeti arendustegevuses. See on tohutult oluline. Lõppude lõpuks, kui kohe arenduse alguses võetakse vale suund, oleks vigade parandamine tootearendusprotsessi järgmistes etappides mitu korda kallim. Selleks ajaks võivad prototüübi tööriistad olla juba valmistatud, masinad juba tellitud või võivad kvaliteediprobleemid tekkida isegi kliendi juures.
Oestringer prognoosib, et peagi võivad suurenevast andmehulgast tuleneda uued ärivõimalused. “Samuti saame välja töötada lahendusi tulevaste vajaduste jaoks, mille olemasolust me täna andmete puudumise tõttu isegi ei tea.” Rääkides uutest ärivõimalustest: äriüksuste impulsid on Technology & Innovationi arendajatele alati teretulnud.
