Pärast energiatarbimise vähendamist on elektrifitseerimine teine samm Freudenbergi teel kliimaneutraalsuse poole – eesmärk, mille ettevõte soovib saavutada aastaks 2045. Elektrifitseeritud automatiseerimistehnoloogia võib anda selleks olulise panuse.
Freudenberg Sealing Technologies (FST) omab peaaegu kahekümneaastast kogemust kaasaegse robootika, tootmistehnoloogia ja tööstuse 4.0 ja digitaalse tehase protsesside valdkonnas. “Viimastel aastatel oleme FST-s ja erinevates ärirühmades paigaldanud üle 800 roboti,” ütleb Maurizio Barale, FST Adaptive Technology Groupi (ATG) juht Lusernas, Itaalias.
Lusernas asuv Adaptive Technology Group on juba aastaid püüdnud edendada elektrifitseerimist automaatikas. Elektrifitseeritud süsteemidel on traditsiooniliste pneumaatika ja hüdraulikaga tehases toimivate protsesside ees eelis tõhususe ja energiatõhususe osas.
Ta ja tema meeskond tegid algatuse, et standardiseerida tihendusrõngaste tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavad robotrakendused ning omandada kogemusi täiustatud robootikaga. Tänapäeval on ATG FST juhtiv keskus arenenud automatiseeritud tootmistehnoloogia alal, arendades selles valdkonnas teadmisi ja tootmismeetodeid. Rhapsody, TMA 1000 ja Gevo on ettevõtte tootmistehnoloogiliste uuenduste säravad tähed. Need kiirgavad kogu Freudenbergi kontserni Vileda Dinamity ja Vileda Infinity 2.0 paindlike tootmistsellide näol.
ATG ekspertide oskused on praegu nõutud, et minimeerida ettevõtte ökoloogilist jalajälge ja vähendada energiatarbimist veelgi. “Pikka aega olid meie töö liikumapanevad jõud teistsugused. Kõige olulisemad olid ergonoomika, ohutus, paindlikkus tänu lühikestele üleminekuaegadele ning kõrge tootlikkus, protsesside usaldusväärsus ja kvaliteet,” ütleb Barale. Varem mängis energiatõhususe küsimus paljudes maailma osades turvalise energiavarustuse ja soodsate energiahindade tõttu teisejärgulist rolli. Energiatõhusa tootmise tähtsus on aga tohutult kasvanud, kuna jätkusuutlikkuse küsimus muutub avalikkuse ja klientide jaoks üha olulisemaks. CO2-heitest on saanud otsustav tegur ostu- ja investeerimisotsuste tegemisel.
Asjaolu, et ATG on olnud aastaid oma ajast ees, tasub nüüd ära. “Meie eesmärk on alati olnud automatiseerimise elektrifitseerimise edendamine,” selgitab Barale. Põhiidee on nutikas, intelligentne automatiseerimine. Ta toob oma mõtte illustreerimiseks lihtsa võrdluse autotööstusest: Elektrilise jõuülekande tõhusus sõidukis on palju suurem kui sisepõlemismootori oma. Sama kehtib ka tehase protsesside kohta: Elektrifitseeritud süsteemidel on eelis võrreldes klassikaliste pneumaatika ja hüdraulikaga tehases toimuvate protsessidega.
Automatiseerimine kindlustab tuleviku
Näiteks 40-millimeetriste tihendite automatiseeritud Gevo tootmistsell tarbib täiskoormusel 400 vatti energiat. Kas see on vähe või palju? Mõnikord on isegi ekspertidel raske seda kategoriseerida. Seepärast tõi Barale ühe tähtsa kliendi külaskäigu ajal kodust tehasesse rösteri. Demonstratsiooni ajal vajas pisike kodumasin ühe leivaviilu röstimiseks 700 vatti – peaaegu kaks korda rohkem kui kolm robotit tootmisrakendis, mis valmistasid iga paari sekundi tagant täisautomaatselt pitsmeid. Klient oli muljetavaldav.
Valem on lihtne: kaasaegsed elektrifitseeritud ja automatiseeritud tehnoloogiad võivad asendada FST tavapäraseid tootmissüsteeme ja vähendada CO2-jalajälge. Investeeringud tõhusatesse tehnoloogiatesse ja energiasäästu amortiseeruvad samuti kiiresti, kuni energiakulud püsivad kõrged. Veelgi enam, sellised investeeringud osutuvad tõenäoliselt kasulikuks tulevikus, kui energiaturgude ebastabiilsus muutub normiks ja kõikumised muutuvad veelgi suuremaks.
“Kaasaegsed ja energiatõhusad masinad meie tehastes on tuleviku tagatiseks. Sõltumata energiahindade erinevusest eri piirkondades on säästvuse nõuded kogu maailmas samad. Masina kasutusiga, mis on keskmiselt 10-20 aastat, moodustab umbes 90 protsenti selle ökoloogilisest jalajäljest. Sellest peame alustama, kui tahame vähendada oma ökoloogilist jalajälge pikemas perspektiivis. Võrdluseks on seadmete valmistamiseks ja kõrvaldamiseks vajalik energia tühine,” selgitab Barale.
Standardiseeritud menetlused, nagu süsteemide, toodete või masinate olelusringi analüüsid, võimaldavad võrrelda jätkusuutlikkuse näitajaid, mis aitab meeskondadel valida parimaid tehnoloogiaid. CO2 on üks neist parameetritest. Oluline on hoolikas kaalumine, rõhutab Barale. Näiteks mõnes automatiseeritud tootmisrakendis “sööb” suure osa vajaminevast energiast pilditöötluseks kasutatav i9 tööstusarvuti, mitte aga robotid, nagu võiks eeldada. Sellest tuleb õppida, et kui soovite võtta sihipäraseid vastumeetmeid, tuleb iga allsüsteemi energiatarbimist põhjalikult uurida.
