Tulevikus võib turule viia ainult selliseid tooteid, mille päritolu on tõestatavalt metsade hävitamisest vaba. Jens Trabert selgitab intervjuus, mida see FST jaoks tähendab.
Euroopa Liit soovib peatada vihmametsade muutmise põllumajandusmaaks, et kaitsta kliimat, bioloogilist mitmekesisust ja inimõigusi. Selleks on ta võtnud vastu Euroopa Liidu metsade hävitamise määruse (EUDR). See kohustab ettevõtteid tõendama, et teatavad toorained ja tooted on raadamisvabad. See tähendab, et kaubad ja tooted võivad pärineda ainult sellistelt aladelt, mida ei ole pärast 31. detsembri 2020. aasta lõpptähtaega raiutud. Tarnijad peavad seda tõendama geoinfoga. See puudutab selliseid tooraineid nagu puit, kohv, palmiõli ja – mis on Freudenberg Sealing Technologies’i (FST) jaoks eriti oluline – looduslik kautšuk. Kõigil, kes ei suuda tõendada oma toodete nõuetekohase hoolsuse deklaratsiooni (DDS), ei lubata neid enam Euroopasse importida ega müüa. Rikkumiste eest võib määrata trahvi kuni neli protsenti käibest. FST jaoks tähendab see uusi andmeid, uusi protsesse ja palju tööd.
Määrus pidi jõustuma 1. jaanuaril 2026, kuid EL lükkas nüüd lühikese etteteatamisega alguskuupäeva ühe aasta võrra edasi. Pärast seda, kui Euroopa Liit nõustus detsembri alguses kolmepoolse menetluse käigus metsade hävitamise määruse edasilükkamisega, tegi ka ELi parlament oma 17. detsembri istungil ametlikult teed vabaks. See peaks tagama sujuva ülemineku.
Edasilükkamine annab ettevõtetele rohkem aega, kuid FST jaoks ei tähenda see sugugi lõdvestumist, nagu selgitab Jens Trabert, ülemaailmne jätkusuutlikkuse direktor.
Härra Trabert, kas te hingasite kergendatult üles ja lõõgastusite, kui kuulsite Euroopa Liidu metsade hävitamise määruse edasilükkamisest?
Jah ja ei. See võtab osa survest maha, kuid me ei saa istuda ja lõõgastuda. Sest protsessid on keerulised ja nõuded jäävad. Me kasutame lisaaega selleks, et luua stabiilsed protsessid ja koolitada kõiki asjaosalisi. Edasilükkamine ei ole põhjus aeglustumiseks – vastupidi: me tahame olla võimalikult hästi ette valmistatud enne määruse jõustumist.
Kuivõrd mõjutab see FST?
Tõepoolest väga tugev – kuigi me töötleme suhteliselt vähe looduslikku kummi. Määrus mõjutab mitut tuhandet toodet, sealhulgas komplekte ja mitmikomponente, ka tööstusteenuste ja Corteco divisjonidest. Tollitariifi numbrid on laialt määratletud ja kehtivad loodusliku kummi, kummisegude, vulkaniseerimata kummi ja pehmest kummist valmistatud tihendite või kummist metallosade suhtes. FST töötleb siiski peamiselt sünteetilisi elastomeere, mis samuti kuuluvad sellesse tollitariifide klassi, kuid ei ole EUDRi jaoks olulised. Siiani on negatiivne impordisertifikaat ja suhtlemine kliendiga olnud väga aeganõudev.
Lisaks looduslikule kautšukile kehtib ELi määrus ka teiste meie poolt kasutatavate toorainete kohta: Puit, paber ja palmiõli. Kasutame puitu ja paberit näiteks pakendite ja kaubaaluste valmistamiseks ning mõnikord kasutatakse tootmises palmiõlipritsmeid.
Mida täpselt peab FST tegema, et täita seadust?
Esiteks peame me kogu impordi ja ekspordi klassifitseerima vastavalt EUDRi asjakohastele tollitariifistiku numbritele. Asjaomaste toodete puhul vajame oma tarnijatelt nn hoolsuskohustuse deklaratsioone (DDS). Need kinnitavad, et kaubad on toodetud ilma metsade hävitamiseta. Deklaratsioon laaditakse üles ELi infosüsteemi ja sellele antakse DDS-number. Teise võimalusena saame numbri otse tarnijalt. Eesmärk on tagada täielik jälgitavus kogu tarneahelas. ELi määrus on seega palju enamat kui lihtsalt jätkusuutlikkuse küsimus – see on nõuetele vastavuse tegur, millel on otsene mõju tarneahelale.
Teise sammuna peame integreerima need DDS-numbrid meie SAPi põhiandmetesse ja tarneahela protsessidesse, et meie kaubad ei jääks tollile kinni ja me saaksime kiiresti vastata klientide päringutele.
See kõlab nagu suur ülesanne. Kuidas te seda teete?
Oleme moodustanud ekspertide meeskonna ja teeme tihedat koostööd kolleegidega ostu, materjaliarenduse, impordi/ekspordi, tarneahela juhtimise, müügi, vastavuse ja juhtimiskeskuste valdkonnas. Seda seetõttu, et FST ei osta kõiki materjale tsentraalselt, vaid juhtimiskeskused tellivad ka ise, mis suurendab keerukust. Pakume koolitust ja teavet ning meil on üksikasjalik tegevuskava, milles kirjeldatakse meie järgmisi samme.
Milliste väljakutsetega seisate praegu silmitsi?
On mõningaid tehnilisi takistusi ja ebakindlust. Näiteks ei ole ELi DDS-numbrite registreerimise süsteem veel täielikult toimiv – see oli kindlasti üks edasilükkamise põhjustest. Paljud asjad on praegu muutumises ja me peame sellele paindlikult reageerima. Lisaks on Euroopa Komisjonil aega kuni 2026. aasta maini, et teha ettepanek lihtsustamise kohta. Alles siis saavad tegelikud nõuded selgeks ja aeg kuni detsembrini 2026 on jälle lühike.
Tänan teid väga huvitava ülevaate eest, härra Trabert.
