Freudenberg-NOK India ehitab uut tehast Põhja-Indias. Jätkusuutlikkus ja energiatõhusus mängivad planeerimisel keskset rolli. Chennais asuv tehas annab illustratiivse õppetunni.
Freudenberg Sealing Technologies (FST) on ühendanud “jätkusuutlikkuse” ja “pideva täiustamise” teemad organisatsiooniliselt ettevõtte juhtfunktsioonis Lean/GROWTTH & Sustainability. Lähtudes ideest “raiskamine on raiskamine”, säästetakse ja optimeeritakse siin ressursse, aega ja energiat. Lea Harmening, jätkusuutlikkuse koordinaator, võtab kokku, kuidas ja miks: “Me saame jätkusuutlikkuse aspekte kaasata igasse parandamisse. Teeme koostööd kõigi tegevuskohtadega, et vähendada CO2-heitmeid samm-sammult ja saavutada lõpuks CO2-neutraalsus, mille poole FST püüdleb.”
Harmening on üks viiest “jätkusuutlikkuse” koordinaatorist, kes tegelevad FST-s jätkusuutlikkuse ülesannetega. Meeskond hoolitseb ka uute asukohtade eest, ammu enne esimeste vundamentide kaevamist. Praegu kehtib see Morinda kohta Põhja-Indias. Seal plaanib Freudenberg-NOK India (FNI) – ühisettevõte koos Jaapani partneriga NOK – ehitada uut tootmistehast. See peaks tööle hakkama 2024. aasta lõpus ja asendama olemasolevat tegevust Basmas.
Fotogalvaanilised seadmed katusel
Selle ehitusprojektiga saab FNI õppida oma riigi heast näitest. Alles mõned aastad tagasi avas ettevõte uue tehase Chennais, India sõidukitööstuse keskuses, ja on seal juba seadnud standardid jätkusuutlikkuse osas. Näiteks toodab tehas oma 1000-kilovatise fotogalvaanilise (PV) süsteemiga ise rohelist elektrit. Ükski teine süsteem Freudenbergi maailmas ei ole nii tootlik ja katab kuni 30 protsenti kohalikust elektrivajadusest. Pole ime: Chennais paistab päike rohkem kui 3300 tundi aastas.
Välistemperatuur on troopilises, niiskes kliimas vastavalt kõrge. Temperatuurid üle 40 kraadi ei ole haruldased. Selleks, et muuta töötingimused töötajate jaoks talutavaks, on Chennais asuv hoone täielikult isoleeritud ja konditsioneeritud. “Jahutamine on PV-süsteemi suurim tarbija,” selgitab Karl Ludwig Stein, jätkusuutlikkuse koordinaator. Ka siin keskendutakse tõhususele energia taaskasutamise kaudu: hoonest väljuv õhk kasutatakse eelnevalt kuuma värske õhu jahutamiseks. Teine ökoloogiline tipphetk Chennais on ettevõtte enda reoveepuhastusjaam, mis puhastab kogu reovee ja suunab peaaegu kogu selle tagasi võrku.
FNI jätkab Chennais võetud teed Morindas. Seal, India põhjaosas, mitte kaugel Himaalajast, on kliimatingimused soodsamad; vähemalt öösel langevad temperatuurid, mis vähendab üldist jahutus- ja energiavajadust. Fotogalvaaniline süsteem kogu olemasoleval katusepinnal, hoone täielik isolatsioon ja saalijahutus on uues asukohas samuti standard.
Energiaseire läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks
Uute FST-hoonete puhul on lünkadeta energiaseire standard. Nii on see ka Morindas. See loob läbipaistvust mitmel viisil. Esiteks, see annab kohe teada, kui elektri-, vee- või suruõhutarbimine väljub kontrolli alt. Miks on baaskoormus nädalavahetusel või öösel liiga kõrge? Kuidas saab tippkoormust vältida? Seire annab andmed, mille abil saab kindlaks teha võimalused protsesside optimeerimiseks. Nii saab protsessi optimeerida, et parandada energiatõhusust. Samal ajal võimaldavad need andmed anda klientidele tulevikus teavet, näiteks CO2 heitkoguste kohta ühe osa kohta. “Sellised päringud on viimasel ajal kiiresti kasvanud, ja mitte ainult autotööstusest,” ütleb Harmening.
Kaks tehnilist tipptaset on seotud fosfaatimistehaste kütmisega ja Morindas asuva pinnakatte heitõhu puhastamisega. “Tänu kõrgele tõhususele on soojuse tootmine elektriliselt soojuspumba abil fossiilsete kütuste asemel palju tõhusam,” selgitab Stefan Wernz, jätkusuutlikkuse koordinaator. Üha enam koduomanikke otsustab näiteks oma kodudes selle kasuks. Samas ei piisa lihtsast soojuspumbast tööstuslikus protsessis, mille temperatuurinõue on kõrge, 95 kraadi Celsiuse järgi, nagu näiteks fosfaatimine. Nende süsteemide kütmiseks uues tehases on kavas kasutada kõrge temperatuuriga soojuspumpasid, mis on FST jaoks esmakordne. “Me kasutame kliimaseadmete jäätmesoojust soojuspumpade toitmiseks,” selgitab Wernz.
Mikroorganismid kui heitgaaside õhupuhastajad
Bioloogiline heitõhu puhastamine katmisprotsessides on samuti energiatõhus ja ökoloogiliselt ohutu. Stein selgitab, kuidas see toimib FST Kufsteini ja Reichelsheimi ning peagi ka Parets del Vallès’i tehastes: “Väljatõmbeõhk puhutakse nii-öelda läbi kompostihunniku. Selles olevad mikroorganismid teevad puhastustööd ja muudavad lahustites olevad süsivesinikud veeks ja CO2-ks. See tähendab, et ei ole vaja täiendavat kütteainet ja heitõhu puhastamiseks ei ole vaja põletada gaasi.” Alternatiivina – otsus on veel tegemata – võiks Morindas kasutada märgpuhastit, milles vesi absorbeerib lahustid ja muud saasteained. See heitvesi puhastataks seejärel tehase enda reoveepuhastusjaamas – loomulikult bioloogiliselt. Keskpikas perspektiivis soovib FST lõpetada kõigis oma käitistes tavapärase regenereeriva termilise oksüdeerimise (RTO).
Aja ja kohalike tingimuste tõttu ei saa Morindas enam rakendada teist ökoloogilist protsessi: Maa jahtumine. Erinevalt geotermilisest energiast ei kasutata “maasoojust” – ehk värsket temperatuuri maa sees – mitte kütmiseks, vaid süsteemide ja protsesside jahutamiseks. FST tugineb sellele tehnoloogiale oma USA tegevuskohas Necedahis, Wisconsinis.
“Meie mulje kohapealsete külastuste põhjal on järgmine: Indias on motivatsioon ja pühendumus energiatõhusatele ja säästvatele lahendustele väga kõrge,” teatavad Stein ja Wernz ühiselt. Nende kolleeg Harmening kinnitab seda. Ühel veebipõhisel koolitusel arutas ta Freudenbergi säästlikkuse kontseptsiooni paljude India osalejatega ja arutas võimalikku energiasäästu. “India töötajad on proaktiivsed, kui tegemist on CO2-neutraalsuse tohutu ülesande haldamisega,” ütleb ta. Samuti on ta juba Weinheimis isiklikult kohtunud Mallik Santosh Kumariga, kes on Lean/GROWTTHi juht Indias, ning sõlminud usaldusel põhineva hea töösuhte.
