“E2E – materjalikasutuse vastavuse programm” eesmärk on tõhusalt tagada, et Freudenberg Sealing Technologies (FST) pakub seadustele vastavaid, puhtaid ja ohutuid tooteid.
Kui dr Meike Rinnbauer räägib “ohututest materjalidest” ja “ohututest toodetest”, ei pea ta silmas nende käitlemist või kvaliteeti. Tema jaoks tähendab “ohutu” seda, et kõik kasutatavad toorained, eriti kemikaalid, vastavad õigusaktidele. “Eesmärk on töötada välja materjalid, mis vastavad kehtivatele ja tulevastele eeskirjadele ja määrustele,” võtab ta väljakutse kokku. Materjalide vastavuse globaalse protsessiomanikuna tegeleb ta FSTs selle teemaga igapäevaselt.
Praktikas on see aga kõike muud kui lihtne. Riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade ja määruste arv kasvab kogu maailmas pidevalt. Üks näide selle kohta on umbes 10 000 perfluoritud ja polüfluoritud kemikaali ehk lühidalt PFASi, mis on praegu tähelepanu keskpunktis. Need on püsivad, mis tähendab, et nad ei lagune keskkonnas; mõnede ainete puhul kahtlustatakse, et nad kahjustavad inimesi ja keskkonda.
REACH, Euroopa kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus, on veel üks õigusakt, millele FST pöörab suurt tähelepanu. “Materjalide vastavus ei ole “nice-to-have”, see on kohustuslik. Me peame tagama, et meie tooraine ja sellest valmistatud tooted vastavad vastavatel müügiturgudel kehtivatele õiguslikele nõuetele,” ütleb Rinnbauer ühemõtteliselt. Ja see tähendab “otsast lõpuni” (E2E), alates toorainest kuni tooteni, alates ühendi väljatöötamisest kuni kõrvaldamiseni.

Uus e-õpe
Seetõttu on veelgi olulisem, et oleks olemas protsessid, mis tagavad seaduste järgimise. FST töötab praegu selle kallal üksikasjalikult “E2E – materjalikasutuse vastavusprogramm”. Teisest küljest vajab kogu ettevõte informeeritud töötajaid, kes on teadlikud oma isiklikust vastutusest. Hiljuti koostatud e-õppeprogrammi eesmärk on tõsta teadlikkust selles küsimuses ja aidata kõrvaldada teadmislüngad.
Tagasi protsesside juurde: Jeanne Dellingeri juhitud töörühmad on viimased paar kuud uurinud kohapeal, kuidas seitse FST tegevuskohta täidavad oma materiaalsete nõuete täitmist. E2E äriprotsesside juhina on Dellinger spetsialiseerunud toote elutsükli protsessidele. Neid hinnanguid kasutatakse järgmiste kuude jooksul “tulevaste” protsesside väljatöötamiseks. Põhiidee on, et ühtlustamine, st standardiseeritud lähenemisviis, on eelduseks protsessietappide täiustamisele ja automatiseerimisele kogu FSTs.
Üks materjalisegu – üks materjalinumber
Üks praegune probleem FSTs on see, et materjalid ei ole SAP-süsteemis ühtlaselt deklareeritud, sõltuvalt sellest, millisel kujul neid töödeldakse või millisel kujul neid juhtimiskeskuses edasi töödeldakse. Nööri, ribade, lehtede või pooltoodetena on neil kõigil erinevad SAPi artikli numbrid. Siiani on sellistele nõuetele vastavuse tunnustele nagu REACH või RoHS (teatavate ohtlike ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) tulnud määrata igale neist numbritest eraldi. Seda tuleb teha käsitsi, mis on töömahukas ja vigade tekkimise ohtlik.
Tehniline lahendus on juba leitud nn “vihmaühendite” kujul. See hõlmab olemasoleva FST elastomeeride andmebaasi ühendamist SAP-süsteemiga. Sõltumata selle edasisest töötlemisest on materjal alati seotud oma algse artikli numbri ja kogu asjakohase teabega. Praegu on käimas nn “puhastamine”: “Esimeses etapis vajame puhtaid andmeid, mida seejärel üle kanda,” selgitab Rinnbauer.
Tehisintellekt (AI) ja digitaliseerimine peaksid aitama hallata materiaalsete nõuetele vastavuse küsimuste tulva, vähendada ja standardiseerida protsessietappe – Rinnbaueri sõnul on see vahend olemasolevate ja uute eeskirjade ja määruste paljususe tõhusaks ja seadusega kooskõlas olevaks käsitlemiseks.
Tulevikus võiks see olla näiteks juturobot, mis vastab töötajate küsimustele REACHi kohta. See võiks olla näiteks IT-lahendused, mis arvutavad materjaliCO2-jalajälje. Esimene samm on aga kasutada intelligentset tarkvara, et automatiseerida varem käsitsi tehtud tegevusi protsessiahelas ja muuta protsessid seega järjepidevalt ohutuks.