Tuuletehnoloogiat peetakse üheks Freudenberg Sealing Technologiesi strateegiliseks tulevikutemaatikaks energiasektoris. 2024. aastal teenis ettevõte tuuleenergia rakendustega madalat kahekohalise miljoni euro suurust summat. Rekordiline summa, millesse panustavad paljud juhtivad keskused. Selle taustal kohtusid novembri lõpus Hamburgis toimunud kahepäevasel “Strateegiakohtumisel Wind” tehnoloogia, turunduse ja juhtkonna töötajad rasketööstuse, spetsiaalse tihendustööstuse ja vedelikutööstuse juhtkeskustest, kes tegutsevad selles turusegmendis, müügi üldtööstuse esindajatega.
Igaüks, kes vaatab Eiffeli torni Pariisis Place du Trocadero platsilt, on alati uuesti muljet avaldanud. Prantsuse pealinna maamärk tõuseb imposantselt umbes 300 meetri kõrgusele. See oli mitu aastakümmet maailma kõrgeim hoone.
Tänapäeval on ainuüksi kaasaegsete avamere tuulegeneraatorite rootorid peaaegu sama monumentaalsed kui Eiffeli torn. Hiinas on esimeste rootorite läbimõõt peaaegu 300 meetrit. See on silmapaistev sõna mõlemas mõttes. Veel mõned aastad tagasi oli tuuleturbiinide nimivõimsus ühekohaline, kuid nüüd ulatuvad uued energiahiiglased 20 megavatti ja enamgi. Selle taga on suundumus: umbes 25 000 uut tuuleturbiini, mis igal aastal kogu maailmas võrku ühendatakse, muutuvad üha suuremaks ja võimsamaks – ja koos nendega kasvavad ka turbiinide tootjate kvaliteedinõuded.
“Tuuleenergia on üks meie strateegilistest tulevikuteemadest energiasektoris”
“Tuuleenergia on üks meie strateegilistest tulevikuteemadest energiasektoris,” ütleb Marcel Schreiner, ülemaailmne energiasegmendi direktor. Freudenberg Sealing Technologies (FST) saavutas 2024. aastal muljetavaldava müügitulu tuuleenergia rakendustega. Sellele edule aitasid kaasa paljud juhtimiskeskused.
Palli veerema panemine
Selle taustal kohtusid novembri lõpus Hamburgis toimunud kahepäevasel “Strateegiakohtumisel Wind” rasketööstuse, spetsiaalse tihendustööstuse ja vedelikutööstuse juhtivate keskuste tehnoloogia-, turundus- ja juhtkonnatöötajad selles turusegmendis tegutsevate üldmüügi esindajatega.
“Me kogesime kaks päeva täis jätkusuutlikke impulsse koos igasuguste “aha”-hetkedega, saime palli veerema ning algatasime arvukalt koostööd ja projekte,” võtab Schreiner kokku. Vaade väljapoole oma juhtimiskeskuse piire osutus äärmiselt viljakaks. Mis teeb teiste juhtimiskeskuste kolleegid selles turusegmendis edukaks ja mida saavad teised juhtimiskeskused neilt õppida? “On palju kahepoolseid toetusvõimalusi ja valdkondi, kus me saame üksteiselt õppida,” ütleb Schreiner.
Näiteks organisatsioonilises lähenemisviisis. Rasketööstuse juhtimiskeskuse “tuulega tegelev meeskond” on hea näide sellest, kuidas luua tõhus organisatsioon. Või: kas juhtimiskeskuse otseliin tehase tootjaga võib olla kasulik ka teistele juhtimiskeskustele, kes varustavad “ainult” eelnevate komponentide tootjaid? Või: kas juhtimiskeskustes saab määratleda ühtsed standardid tuuleenergia tihendite eluea simuleerimiseks?
Lube & Seal koos Klüber Lubricationiga
Lisavõimalusi pakub FST-le koostöö tuuleenergiasektoris juba tegutseva sõsarettevõtte, määrdeainespetsialisti Klüber Lubricationiga – muuhulgas ka ühiste, kliendi vajadustele kohandatud Lube & Seal pakkumiste näol. Vastavate pädevuste ühendamise abil on võimalik leida näiteks tihendus- ja määrdeainelahendusi tuuleenergia valdkonnas peatselt toimuvaks üleminekuks määrdeainetega laagritelt õliga määritud laagritele. Klüber Lubrication on tugev ka seadmete hoolduse ja remondi valdkonnas. FST seevastu keskendub originaalvarustusele, kuid soovib ka järelturul edasi areneda.
Oma põhikõnes rääkis Daniel Narnhammer, kes vastutab Klüber Lubricationi tuuleenergia valdkonna eest, strateegiakohtumisel osalejatele järelturu äritegevuse edu olulisest eeldusest: kliendilähedus tihedas igapäevases dialoogis.
Teiseks kõnelejaks suutis FST meelitada Henrik Stiesdali Taanist, kes on tuuleenergeetika valdkonna kõrgelt hinnatud esindaja: Ta on olnud üks tuuleenergia pioneere alates 1970. aastatest ja annab oma kogemustega tööstusele jätkuvalt tuult tiibadesse. Ka tema ei osanud usaldusväärset vastust anda, kas turbiinide suuruste gigantism jätkub. Ühe vihje andis ta siiski: majanduslikel põhjustel on viimastel aastatel ka konteinerilaevad taas väiksemaks muutunud ja “hiigellind” Airbus A 380 on lennufirmade tellimusnimekirjadest kadunud.
Kuid olenemata sellest, kui monumentaalsed ja võimsad on tulevased elektrijaamad, annavad nad kõik säästva energiatootjana oma panuse keskkonna- ja kliimakaitsesse. Siiski ei saavuta nad tõenäoliselt kunagi Eiffeli torni kuulsust ja elegantsust.
