Marcel Schreiner, ülemaailmne energiasegmendi direktor, on tee vesinikumajanduseni kaardistatud. “Rohelise vesiniku kui nafta ja gaasi alternatiivi järele on pöördumatu suundumus. Roheline vesinik võimaldab suurte tööstussektorite dekarboniseerimist,” hindab ta olukorda. See pakub Freudenberg Sealing Technologies’ile (FST) suuri võimalusi.
Freudenberg on aastakümneid tegelenud kütuseelementidega, arendades kõrgtehnoloogilisi tihendeid ja kogudes väärtuslikke teadmisi materjalide, disaini ja töötlemise kohta vesiniku jõujaamade rakenduste puhul. Kuid see pole veel kõik. “Juba mõned aastad oleme vesiniku teemat vaadelnud mitte ainult kütuseelemendile keskendudes, vaid terviklikult kogu väärtusahela ulatuses,” selgitab Schreiner.
Selle ahela alguses on elektrolüsaatorid, mis toodavad veest vesinikku rohelise elektri abil. FST keskendub praegu eelkõige nendele tehnoloogiatele. Sarnaselt kütuseelementidele tuleb elektrolüsaatorite sees sulgeda suur hulk virnastatud elemente. “2050. aastaks on meil vaja vähemalt 1200 gigavatti elektrolüüsivõimsust kogu maailmas, et jõuda isegi ligilähedale meie ülemaailmseteCO2-eesmärkide saavutamisele. Praegu on see elektrolüüsivõimsus pigem kolm gigavatti,” ütleb Schreiner, rõhutades ülesande ulatust – ja FST jaoks selle taga peituvat ärilist potentsiaali.
Vesiniku transport, jaotamine ja ladustamine torujuhtmete kaudu hõlmab ka pumpasid, ventiile ja kompressoreid, mis kõik peavad samuti olema suletud. Kui vesinik muudetakse alternatiivselt transporditavaks ja ladustatavaks ammoniaagiks või e-metanooliks, on vaja ka tihendamisalaseid teadmisi. Sama kehtib ka H2 otsepõletamise kohta tavapärastes mootorites.
“See ei tööta ilma vesinikuta.”
Elektrolüüs: juba käimasolevad suurprojektid
Lühidalt: H2-majandus pakub FST-sugusele tihendusspetsialistile palju võimalusi. Samal ajal on need ülesanded tohutult keerulised. Ühest küljest majanduslikult. Näiteks on rohelise vesiniku tootmise investeerimiskulud endiselt väga suured. Puuduvad standardiseeritud tehnoloogilised protsessid tootmises, aga ka katsete tegemiseks. Ainult suured kogused võimaldavad kulusid vähendavaid automatiseeritud protsesse. “Sarnaselt aastaid tagasi päikese- ja tuuleenergiaga ei õnnestu see ilma riikliku stardiraha toetuseta,” hindab Schreiner. USA – inflatsiooni vähendamise seadusega – ja Euroopa – Green Dealiga – on käivitanud miljardite väärtuses rahastamisprogramme, mis hakkavad järk-järgult toimima. Lähis-Ida riikides suunatakse juba praegu raha gigavattide elektrolüüsiprojektidesse. Ka Austraalias sõidab elektrolüüsi rong juba edasi. Maailmas kasvab arusaam, et roheline vesinik on jätkusuutlik ja aitab asendada fossiilkütuseid, salvestada energiat ja toota soojust mitmel viisil.
Lisaks majanduslikele väljakutsetele on olemas ka suured tehnoloogilised väljakutsed. Vesinik on väga lenduv gaas, millel on väike tihedus ja väike molekuli suurus, mis tähendab, et see tungib läbi tahkete ainete (tehniline termin: permeatsioon), sealhulgas tihendusmaterjalide, ja läbib neid. Samuti tuleb seda transpordiks tugevalt kokku suruda. Kõrge rõhk, kõrged temperatuurid, kõrged kiirused kuivalt töötavates kolbkompressorites – tänased tihendid kuluvad seda arvestades ikka veel liiga kiiresti. Teisisõnu: vesinikurakenduste puhul tuleb nende kasutusiga pikendada, sageli mitu korda! Seda ei suuda paljud tarnijad teha.
“Me oleme selliste nõuetega tuttavad. Selliste tehnoloogiliste väljakutsete lahendamisega loome endale unikaalse müügiargumendi,” ütleb Schreiner enesekindlalt FST innovaatilise tugevuse kohta. Koos oma partneritega Jaapanis ja Hiinas, NOK Corporation ja NOK-Freudenberg China, liigub FST samas suunas, nagu selgus sel suvel Münchenis toimunud “Vesinikkonverentsil”(vt artikkel: Vesinik – ühine strateegiline tulevikuteema).
Tuli jääda
Arenduskunst käib käsikäes FST oskusteabe ja kogemustega väikeste ja eelkõige suurte koguste usaldusväärse tootmise alal, mille järele on üha suurem nõudlus. Seda kõike ei saa realiseerida üleöö, vaid see nõuab püsivust. See pikaajaline mõtlemine on samuti osa Freudenbergi DNAst.
Kas vesinikumajanduse suundumust on võimalik ümber pöörata? “Ma ütleksin üsna selgelt: Ei! Ka päikese- ja tuuleenergia ei “lennanud” üleöö. Tänapäeval on võimatu ette kujutada meie maailma ilma nendeta ja nende kasv jätkub,” liigitab energeetikaekspert.
Üha rohkem elektriautosid maailma teedel, tehisintellekti tulek ja täiendavad digitaalsed rakendused üha enamates äri- ja eluvaldkondades: Ülemaailmne nõudlus energia järele mitmekordistub. “Seda silmas pidades ei tähenda roheline vesinikumajandus midagi vähemat kui meie planeedi tulevikku. Selle tuleviku aktiivne kujundamine komponentide tarnijana on väga põnev ja rahuldust pakkuv ülesanne,” ütleb Schreiner.
