Freudenberg Sealing Technologies (FST) on käivitanud strateegilise kümneaastase algatuse, mille eesmärk on kaotada fossiilsete kütuste kasutamine energiatootmiseks kõigis tegevuskohtades kliimasõbralike lahenduste kasuks. Üks vahend selleks on vältida tootmisest tuleneva soojuse raiskamist ja selle kasutamata jätmist jahutustornide kaudu. Selle asemel kasutatakse jäätmesoojust hoonete ja tootmisprotsesside kütmiseks.
Esitlus, mille Hans Kloos, Lean/GROWTTH & Sustainability, oma sülearvutis üles kutsub, on peaaegu poolteist aastakümmet vana. Endine Euroopa ettevõtte nimi Freudenberg Dichtungs- und Schwingungstechnik on endiselt pealkirjas. Kuid see esitlus on kõike muud kui vana ja vananenud – see on täiesti ajakohane.
Kõige esimesel leheküljel pärast tiitellehte ja sisukorda on pealkirja “Tõhus energiakasutus” all esimesed punktid: “Tootmismasinate jäätmesoojuse kasutamine hoonete kütmiseks”, “Jahutite jäätmesoojuse kasutamine ventilatsioonisüsteemides ja hoonete kütmiseks”, “Ventilatsioonisüsteemid koos soojustagastusega”, “Kiiruse reguleeritava õhukompressori jäätmesoojuse kasutamine kontori kütmiseks”. FST oli seda kõike Öhringenis juba tol ajal teostanud. Selle tulemusel ei ole selle tehase kütmiseks enam fossiilseid kütuseid põletatud.
Fotogalvaanika ja akud
FST taotleb nüüd süstemaatiliselt just seda eesmärki “Fossiilkütuste kõrvaldamise kavaga”. Seega saab ettevõte juba praegu tugineda oma aastakümnetepikkuses kavas fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks kogu maailmas juba aastatepikkusele kogemusele. FST saab sellele kogemusele lisada ka täiendavaid elemente. Näiteks fotogalvaanilised süsteemid, nagu need, mis lisaks soojuse taaskasutamisele realiseeriti Emmerichi ja Chennai (India) tootmiskohtade ümberkujundamise käigus. Kui tootmine Emmerichis seisab talvisel nädalavahetusel, läheb elektrisoojuspump kütte tagamiseks tööle.
Teine täiendav võimalus energiatõhususe seisukohast on statsionaarsed akud: Berliinis on juba kasutusel energiasalvestussüsteem, mida nimetatakse “mikrovõrguks”. FST uurib ka võimalust kasutada Morindas (India) asuvas uues tehases suurt fotogalvaanilise elektrienergiaga töötavat akut. Elektrikatkestuse korral võiks see aku ajutiselt varustada kogu tehast energiaga, kuni avariigeneraatorid on töökorras. See aitaks vältida materjali- ja ajakadu või masinate puhastamisega seotud lisakulusid, mis tulenevad ettenägematutest seisakutest.
Kloos ja Karl Ludwig Stein, samuti Lean/GROWTTH & Sustainability, on mõlemad teadlikud, et investeeringud jätkusuutlikesse lahendustesse ei tasu end üleöö ära. “Kliimakaitse nõuab meilt jätkusuutlikku tegutsemist, st fossiilsete kütuste põletamise lõpetamist nii palju kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik. Seepärast vaatame iga investeerimisotsuse puhul tähelepanelikult, kuidas see mõjutab meie süsinikujalajälge. Ehitustehnoloogias hakkavad investeerimisotsused meid jälitama järgmised 40 aastat. See, mida me täna otsustame, elab üle rohkem kui terve põlvkonna,” rõhutab Kloos praeguste otsuste tähtsust. See muudab “Fossiilkütuste kõrvaldamise kava” ja mitmed teised FST püüdlused energiatõhususe ja CO2-neutraalsuse suunas veelgi positiivsemaks. Stein: “See kõik liigub õiges suunas.”
Fossiilse gaasi asemel taastuv puit
CO2-neutraalsusest rääkides: fossiilkütuseid, mida FST-objektidel tänapäeval veel kasutatakse, on vaja peamiselt kütmiseks. “85-90 protsenti meie fossiilkütustest toodetud soojusenergiast läheb tootmis- ja administratiivhoonete küttesüsteemidesse,” selgitab Kloos. Enamik hüdraulilisi pressid seevastu töötavad juba elektrienergiaga. FST asendas hiljuti oma viimase naftakütusel põhineva hooneküttesüsteemi – välja arvatud hädaolukorra elektrigeneraatorid – keskkonnasõbraliku puiduhakke kütteseadmega Oberwihlis.
“Järgmisena tulevad gaasiküttesüsteemid,” ütleb Stein ettepoole vaadates. Hamburg on esimene objekt, mida ajakohastatakse energiatõhususe osas “Fossiilkütuste kõrvaldamise kava” vahendite abil. Praeguseks töötab FST hansalinnas veel mitu suurt vulkaniseerimispressi, mille protsessiaurut toodetakse gaasiga. Sama kehtib ka absorptsioonitehase kohta, millega FST seal lahusteid taaskasutab. Ka Hamburgi hoonete kütmiseks kasutatav soojus toodetakse endiselt gaasist. “Tegemist on erinevate kütteülesannetega erinevates rakendusvaldkondades, kus on erinevad nõudeprofiilid ja temperatuuritasemed. Seetõttu võiks olla mõistlik saada selleks vajalikku energiat erinevatest energiaallikatest selles asukohas,” selgitab Kloos.
Praegu analüüsitakse üksikasju. Võimalike energiaallikate või tootmisviiside valik ulatub kohaspetsiifilise lahenduse puhul biogaasist kuni soojuspumpadeni. Mõlemal juhul on igal pool esimeseks valikuks võimalikult väikesed – ja seega kuluefektiivsed – küttesüsteemid, mida saab kasutada madalatel temperatuuridel ja vastavalt madalate energiatarvetega. See eeldab muu hulgas tõhusat hoonete isolatsiooni, mida saab kõigis kohtades realiseerida ainult tihedas koostöös Freudenberg Real Estate’iga.
