Ettevalmistused strateegiaperioodiks 2024-2026 on praegu täies hoos. Planeerimise “ühisosa” on Ovid’i ümberkujundamise projekti tulemused, mis lõpetati eelmise aasta lõpus pärast enam kui kaksteist kuud kestnud intensiivset analüüsi.
Ovid strateegia ja ümberkujundamise projekt käivitati jaanuaris 2022. Eesmärgiks oli analüüsida Freudenberg Sealing Technologies (FST) põhiturgusid ja tööstusharusid kuni aastani 2035 ning kaaluda, kuidas saab ettevõtet eeldatavate turumuutuste valguses ümber kujundada. Lõppude lõpuks peavad ka FST tooteportfell, protsessid ja struktuurid jätkuvalt arenema ja kohanema muutuvate turunõuetega. “Ainult nii saame kiiresti ja sihipäraselt reageerida uutele suundumustele ning mõjutada oluliselt tehnoloogilist arengut meie turgudel. See on oluline eeldus kasumliku kasvu jätkamiseks,” selgitab tegevjuht Claus Möhlenkamp.
Algselt sai projekt alguse e-mobiilsuse suunas toimuvast kasvavast üleminekust, mis tõi kiiresti kaasa kaugeleulatuvaid muutusi paljudes teistes võtmetähtsusega tööstusharudes. “Seetõttu oli meil vaja mõista selle muutuse mõju kogu ettevõttele, sealhulgas FST võimalusi ja riske,” ütleb Möhlenkamp. Näiteks keelatakse alates 2035. aastast Euroopa Liidus sisepõlemismootorite registreerimine. Seetõttu valiti kõigi kaalutluste jaoks teadlikult aasta 2035: “Turu muutused ei toimu üleöö, vaid arenevad aja jooksul. Autotööstust ümbritsevate õigusnormide tõttu sai aga selgeks, et meie analüüside jaoks oli õige ajakava kümme kuni 15 aastat.”
Strateegiaraamat
Ovid-projekti üks olulisemaid tulemusi: töötati välja nn strateegiaraamat, milles kirjeldatakse täpselt, kuidas FST ja tooteportfell peaksid lähiaastatel edasi arenema. Kõigepealt liigitas ettevõte olemasoleva tooteportfelli vastavalt turunõudlusele. Strateegiaraamatus on esitatud ka uued rakendused, milles FST peaks tulevikus aktiivselt tegutsema põhilistes segmentides “Uus liikuvus” ja “Roheline energia”, selgitab tehnoloogiajuht ja tegevjuht dr Matthias Sckuhr: “Me vaatasime lähemalt 170 rakendust ja leidsime üle 150 erineva võimaluse, millega saame luua oma klientidele lisaväärtust ja samal ajal laiendada oma tooteportfelli.” Nende hulka kuuluvad tooted termotõkete, akuelementide tihendite (elemendikorkide), elektriisolatsiooni elementide ja elektrikatkete, akude elektrienergia jaotamiseks mõeldud metallkatkete ja radarisüsteemide osade jaoks, mis mängivad võtmerolli autonoomses juhtimises.
Paljud neist toodetest ei ole enam traditsioonilised tihendid. Sellest hoolimata pakuvad nad FST-le ja tema materjali- ja tehnoloogiaalastele teadmistele võimalust. “Sest nende uute toodetega saame asendada vanu tehnoloogiaid ja jätkata kasvu. Kuid need nõuavad ka avatud ja paindlikku mõtteviisi meie ettevõttes,” ütleb Sckuhr. Ja teistsugust ettevõtlikku lähenemist. Seda võetakse arvesse organisatsiooni arendamise kaudu: olemasolevate osakondade juurde luuakse nn inkubaatorid kõigi toodete jaoks, mille puhul Ovid projektimeeskond on hinnanud suuremat müügipotentsiaali. Need on spetsiaalsed meeskonnad, mis arendavad ja toetavad uut tehnoloogiat, kuni see on valmis turule jõudmiseks. Niipea, kui klient teeb tellimuse, antakse ettevõtlusvastutus tagasi kompetentsikeskusele või juhtimiskeskusele vastavalt olemasolevale organisatsioonilisele struktuurile.
Ovid-projektis analüüsiti ka olemasolevat tootmisvõimsust ja vajalikke tootmistehnoloogiaid. Tulemused olid positiivsed: FST-l on põhimõtteliselt piisavalt tootmisruumi. Lähiaastate väljakutse seisneb selles, et kontrollitult kõrvaldada turult enam mittevajalikud osad ja samaaegselt suurendada uute toodete tootmist sihipäraselt. See võib toimuda eri piirkondades asuvates kohtades, mis nõuab head kooskõlastamist FST-siseselt: praegu tegeleb umbes 40 % kõigist FST tehastest ikka veel sisepõlemismootoritele mõeldud toodete tootmisega. Turunõudlus nende järele väheneb lähiaastatel kiiresti, samal ajal kui elektrifitseeritud jõuülekannete ja üldise tööstuse osade tellimused suurenevad. Ja seda väga kiiresti: 2035. aastaks kompenseerib täielikult uue äritegevusega e-transformatsiooni tõttu kaotatud äritegevus.
FST kokpit
Loomulikult investeeritakse ka tulevikus uutesse tootmistehnoloogiatesse. Otsus selle kohta, kus ja millises tehases see toimub, tehakse kohe, kui vastavad klienditellimused on saadud.
Tulevikus tehakse sellised numbril põhinevad otsused, nagu investeeringute heakskiitmine, nn FST Cockpit’i abil, mis on samuti Ovid-projekti tulemus. “Praegu on meil käimas keeruline ümberkujundamisprotsess, mis mõjutab lähiaastatel mingil moel iga meie töötajat ja peaaegu kõike, mida me praegu FSTs teeme,” selgitab finantsjuht Ludger Neuwinger-Heimes. “Seda protsessi tuleb hoolikalt juhtida. FST Cockpit aitab meil seda teha.”
Tänu sellele andmebaasile on võimalik igal ajal jälgida, kuidas muutused turul mõjutavad FST peamisi finantsnäitajaid – nagu käive, investeeringute eelarve, müük, arendus- ja halduskulud või tegevuskohtade arv. “Kui näiteks akutoitel elektriautode müük langeb või tõuseb võrreldes meie eeldustega, näeme kokpitis kohe mõju meie finantsnäitajatele,” ütleb Neuwinger-Heimes.
Kasvuvõimalused
Möhlenkamp ütleb, et Ovid-projekt on avanud FST jaoks palju kasvuvõimalusi ja näidanud teed eduka tuleviku suunas, hoolimata praegustest ebakindlatest aegadest. “Tänu Ovid-projektile oleme ideaalses olukorras, et jätkata oma turgude domineerimist tehnoloogia liidrina. Nii et me oleme aastaks 2035 valmis!”
Viimastel nädalatel toimusid paljudes FST asukohtades üle maailma linnakoosolekud, kus töötajaid teavitati üksikasjalikult Ovid-projektist ja selle tulemustest. FST portaali on kavas ka edasised väljaanded, sealhulgas videod Ovid-projekti mõjust valitud osakondadele.
