Freudenbergi kontserni kuus juhtp\u00f5him\u00f5tet k\u00f5lavad h\u00e4sti. Ometi avaldavad need oma t\u00f5elist j\u00f5udu alles seal, kus inimesed neid igap\u00e4evaselt ellu viivad \u2013 m\u00f5nikord teadlikult, sageli aga iseenesestm\u00f5istetavalt. J\u00e4rgmised lood n\u00e4itavad, kuidas need v\u00e4\u00e4rtused ilmnevad v\u00e4ga erinevates ametites, \u00fclesannetes ja olukordades \u2013 tootmises ja kontoris, arendust\u00f6\u00f6s ja klienditeeninduses, vahetuse juhtimisel ja pikaajalises karj\u00e4\u00e4ris. <\/p>\n\n
Need lood n\u00e4itavad, millised need p\u00f5him\u00f5tted tunduvad, kui neid ellu viiakse.<\/p>\n\n
1 \u00b7 Inimesed<\/strong><\/p>\n\n Kui vahetus muutub teiseks perekonnaks<\/strong><\/p>\n\n Keegi ei tule t\u00f6\u00f6le selleks, et \u00fcksi olla. Aga m\u00f5nikord saab alles siis aru, kui tihedalt oleme \u00fcksteisega seotud, kui asjad raskeks l\u00e4hevad. <\/em><\/p>\n\n Kui Linda M. kodus muutus ema hooldamine ootamatult h\u00e4davajalikuks, r\u00e4\u00e4kis ta sellest avameelselt hommikuvahis. Tema t\u00f6\u00f6juht ja meeskond korraldasid kahe p\u00e4eva jooksul nii, et ta sai kuue n\u00e4dala jooksul t\u00f6\u00f6tada kohandatud vahetuste j\u00e4rjekorras. Kolm kolleegi v\u00f5tsid osa tema \u00fclesannetest enda kanda \u2013 ilma ametliku taotluseta ja k\u00f5hklematult. <\/p>\n\n \u201eMa ei teadnudki, et see on nii lihtne. Aga minu vahetus ongi ju rohkem kui lihtsalt meeskond.\u201c<\/em><\/p>\n\n \u2014 Linda M., tootmist\u00f6\u00f6taja<\/em><\/p>\n\n \u2192 <\/strong>Siin ilmneb p\u00f5him\u00f5te \u201eInimesed igap\u00e4evaelus\u201c: t\u00f6\u00f6tajate heaolu ei ole lihtsalt m\u00f5ni lause bro\u0161\u00fc\u00fcris, vaid meeskonna loomulik hoiak.<\/em><\/p>\n\n P\u00f5him\u00f5te \u201einimesed\u201c v\u00e4ljendub siin selgelt kui: solidaarsus<\/strong><\/p>\n\n 2 \u00b7 Ekskursioon<\/strong><\/p>\n\n Usaldus t\u00e4hendab seda, et ei pea iga detaili \u00fcle kontrollima<\/strong><\/p>\n\n Uus tehas, kogenud vahetus \u2014 ja juht, kes oskab asjadest lahti lasta.<\/em><\/p>\n\n Kui Marek K. v\u00f5ttis enda kanda vastutuse uue tootmisliini k\u00e4ivitamise eest, oli tema esimene m\u00f5te kontrollida iga sammu ise. Tema osakonnajuhataja \u00fctles talle: <\/p>\n\n \u201eSul on meeskond, kes suudab seda teha. Lase neil tegutseda. Ma olen kohal, kui mind vajad \u2013 aga mitte selleks, et sulle \u00fcle \u00f5la vaadata.\u201c<\/em><\/p>\n\n Kolm n\u00e4dalat hiljem t\u00f6\u00f6tas liin stabiilsemalt kui planeeritud. Tagantj\u00e4rele \u00fctleb Marek, et ta on \u00f5ppinud: usaldus ei ole \u017eest, vaid t\u00f6\u00f6viis. <\/p>\n\n \u2014 Marek K., vahetuse juhataja<\/em><\/p>\n\n \u2192 <\/strong>Siin ilmneb juhtimise<\/strong> p\u00f5him\u00f5te igap\u00e4evaelus: usaldus ei ole \u017eest, vaid t\u00f6\u00f6viis. P\u00f5him\u00f5tteliselt pole see midagi muud kui see, mida Carl Johann Freudenberg s\u00f5nastas juba \u00fcle 150 aasta tagasi: <\/em><\/p>\n\n \u201eParem on sada korda usaldada, isegi kui on oht, et m\u00f5nikord petetakse, kui \u00fcks kord alusetult kahtlustada.\u201c<\/em><\/p>\n\n \u2014 Carl Johann Freudenberg<\/em><\/p>\n\n <\/p>\n\n P\u00f5him\u00f5te \u201ejuhtimine\u201c v\u00e4ljendub siin j\u00e4rgmiselt: usaldus<\/strong><\/p>\n\n 3 \u00b7 Pikaajaline suunitlus<\/strong><\/p>\n\n 38 aastat, seitse ametit, \u00fcks ettev\u00f5te<\/strong><\/p>\n\n T\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4evad karj\u00e4\u00e4rid sageli v\u00e4lja nagu iga kolme aasta tagant toimuv vahetus. Anita S. r\u00e4\u00e4gib hoopis teistsugust lugu. <\/em><\/p>\n\n Ta alustas 1987. aastal tehnilise joonistajana, siirdus seej\u00e4rel kvaliteedikontrolli osakonda, hiljem protsessijuhtimise osakonda, asus juhtima meeskonda, l\u00e4ks kolmeks aastaks v\u00e4lisl\u00e4hetusele, naasis seej\u00e4rel staabi\u00fcksusesse ja t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na tehase k\u00e4ivitamise sisekonsultandina.<\/p>\n\n \u201eMa pole kunagi lahkunud, sest mulle on alati pakutud midagi uut. Mitte edutamist \u2013 vaid j\u00e4rgmist \u00fclesannet, mis mulle sobib. See on muutunud haruldaseks.\u201c<\/em><\/p>\n\n \u2014 Anita S., vanemn\u00f5unik<\/em><\/p>\n\n \u2192 <\/strong>Siin ilmneb p\u00f5him\u00f5te \u201epikaajaline orientatsioon igap\u00e4evaelus\u201c: suhted \u2013 ka t\u00f6\u00f6tajatega \u2013 kujunevad v\u00e4lja aastak\u00fcmnete jooksul, mitte kvartalite jooksul.<\/em><\/p>\n\n P\u00f5him\u00f5te \u201epikaajaline suunitlus\u201c v\u00e4ljendub siin j\u00e4rgmiselt: ustavus<\/strong><\/p>\n\n 4 \u00b7 Innovatsioon<\/strong><\/p>\n\n Idee, mis eba\u00f5nnestus kaks korda \u2014 ja kolmandal korral \u00f5nnestus<\/strong><\/p>\n\n Innovatsioon k\u00f5lab nagu \u201eAha!\u201c-hetked. Tegelikkuses k\u00f5lab see pigem nii: \u201eProovime veel kord teisiti.\u201c <\/em><\/p>\n\n Hiroshi T. juhitud meeskond t\u00f6\u00f6tas peaaegu kaks aastat uue materjalikombinatsiooni kallal, mis oli m\u00f5eldud spetsiaalsele tihendusrakendusele. Kaks protot\u00fc\u00fcpide p\u00f5lvkonda kukkusid koormuskatsetel l\u00e4bi. Kolmas variant \u2013 mis s\u00fcndis arutelust arendusosakonna ja rakendustehnika osakonna vahel kohvikus \u2013 l\u00e4bis k\u00f5ik katsed. <\/p>\n\n \u201eSee, mis aitas meil esimesed kaks eba\u00f5nnestumist \u00fcle elada, ei olnud ambitsioon. See oli veendumus, et on normaalne investeerida aega, ilma et kohe tulemust n\u00e4idata.\u201c<\/em><\/p>\n\n \u2014 Hiroshi T., arendusinsener<\/em><\/p>\n\n \u2192 <\/strong>Siin ilmneb p\u00f5him\u00f5te \u201eInnovatsioon igap\u00e4evaelus\u201c: midagi uut s\u00fcnnib siis, kui on kannatust mitu katset teha \u2014 ja usku, et selleks antakse ruumi.<\/em><\/p>\n\n P\u00f5him\u00f5te \u201einnovatsioon\u201c v\u00e4ljendub siin j\u00e4rgmiselt: j\u00e4rjekindlus<\/strong><\/p>\n\n 5 \u00b7 Kliendikesksus<\/strong><\/p>\n\n Kolm tundi kuulata, enne kui esimene slaid ekraanile ilmub<\/strong><\/p>\n\n M\u00f5nikord ei ole kliendikohtumise jaoks k\u00f5ige olulisem ettevalmistus mitte PowerPoint.<\/em><\/p>\n\n Kui Sofia R. k\u00fclastas esimest korda uut klienti, ei v\u00f5tnud ta kaasa esitlust, vaid m\u00e4rkmiku. Kolm tundi k\u00f5ndis ta koos tootmisjuhiga tehases ringi, esitas k\u00fcsimusi, kuulas ja tegi m\u00e4rkmeid. Lahendus, mille tema meeskond kaks n\u00e4dalat hiljem v\u00e4lja pakkus, oli kavandatust v\u00e4iksem ja kuulutatust odavam \u2013 kuid see sobis probleemiga t\u00e4pselt kokku. <\/p>\n\n \u201eMa ei p\u00fc\u00fcdnud midagi m\u00fc\u00fca. Tahtsin aru saada, mida nad tegelikult vajavad. \u00dclej\u00e4\u00e4nu teeb siis meeskond.\u201c<\/em><\/p>\n\n \u2014 Sofia R., rakendustehnik<\/em><\/p>\n\n \u2192 <\/strong>Siin v\u00e4ljendub igap\u00e4evaelus p\u00f5him\u00f5te \u201ekliendikesksus\u201c: esikohal ei ole toode, vaid inimene ja selle kasutamine.<\/em><\/p>\n\n P\u00f5him\u00f5te \u201ekliendikesksus\u201c v\u00e4ljendub siin j\u00e4rgmiselt: kuulamine<\/strong><\/p>\n\n 6 \u00b7 Vastutus<\/strong><\/p>\n\n Teade peaaegu\u00f5nnetuse kohta, mida keegi ei pidanud kirjutama \u2014 ja mis muutis k\u00f5ike<\/strong><\/p>\n\n Vastutus ei algagi suurte programmide juurest. See algab k\u00fcsimusest: kas ma \u00fctlen seda v\u00e4lja v\u00f5i j\u00e4tan \u00fctlemata? <\/em><\/p>\n\n David O. t\u00f6\u00f6tas pakkimisliinil, kui ta m\u00e4rkas, et turvasensor reageeris teatud tingimustes viivitusega. \u00d5nnetust ei olnud juhtunud. Keegi ei oleks seda teadet oodanud. Ta kirjutas selle siiski \u2013 kolm lauset, vahetuse l\u00f5pus. Kaks p\u00e4eva hiljem oli andur vahetatud, n\u00e4dal hiljem algas kontroll k\u00f5igil samasuguse ehitusega seadmetel. <\/p>\n\n \u201eMinu jaoks oli oluline, et midagi ei peaks alles juhtuma. Selleks ongi teade m\u00f5eldud.\u201c<\/em><\/p>\n\n \u2014 David O., seadmeoperaator<\/em><\/p>\n\n \u2192 <\/strong>Siin v\u00e4ljendub p\u00f5him\u00f5te \u201evastutus igap\u00e4evaelus\u201c: enda, teiste ja tuleviku eest. Isegi kui keegi ei vaata. <\/em><\/p>\n\n P\u00f5him\u00f5te \u201evastutus\u201c v\u00e4ljendub siin j\u00e4rgmiselt: t\u00e4helepanelik olemine<\/strong><\/p>\n\n <\/p>\n\n M\u00e4rkus: Eespool toodud lood on esitatud n\u00e4idetena ja on v\u00e4ljam\u00f5eldud. <\/em><\/p>\n\n <\/p>\n