K\u00f5ikv\u00f5imalikes digitaliseerimise aruteludes k\u00f5lavad sellised m\u00e4rks\u00f5nad nagu asjade internet, t\u00f6\u00f6stus 4.0, tehas 4.0, nutikas tehas ja \u00fchendatud tehas. Suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kirjeldavad need k\u00f5ik n\u00e4gemust tootmisest, kus masinad t\u00f6\u00f6tavad koos ja korraldavad end suures osas iseseisvalt ilma inimese sekkumiseta. Kui kaugel on Freudenberg Sealing Technologies (FST) sellel teel? <\/p>\n\n
Toote partii on valmis ja t\u00f6\u00f6taja k\u00fcsib nupuvajutusega transpordirobotit, mis transpordib osad masinast autonoomselt lattu. Sellised stsenaariumid on FST-s juba paljudes kohtades reaalsus. T\u00f6\u00f6tajad on seega vabastatud ebaproduktiivsetest transpordit\u00f6\u00f6dest ja saavad keskenduda masinaga seotud v\u00e4\u00e4rtust lisavale tegevusele. <\/p>\n\n
Veelgi “targem” on see, kui masin taotleb transpordirobotit t\u00e4iesti iseseisvalt ja teeb seda aegsasti enne partii valmimist. Robot on siis t\u00e4pselt \u00f5igel ajal valmis, nii et ooteaeg ei j\u00e4\u00e4 kasutamata ega teki viivitusi. Sarnaselt on t\u00f6\u00f6tajatele kasulikud ka n\u00e4gemiskontrollis\u00fcsteemid, mis kasutavad pildituvastust vigaste detailide v\u00e4ljaselgitamiseks, nii et neid ei pea enam k\u00e4sitsi l\u00f5ppkontrolli k\u00e4igus kontrollima. <\/p>\n\n
“Tootmisprotsesside digitaliseerimisega seotud potentsiaal on tohutu. K\u00fcsimus ei ole selles, kas me teeme seda. K\u00fcsimus on vaid selles, millal me mida teeme ja kui kiiresti. Vastasel juhul j\u00e4\u00e4me maha,” \u00fctleb Oliver M\u00fcller, tootearenduse ja tootmise\/CPIMi digitaals\u00fcsteemide asepresident. Ta peab v\u00e4ga oluliseks, et 2021. aastal moodustatud FST kasvav “Connected Factory Community” koosneb paljude erialade t\u00f6\u00f6tajatest ja on multidistsiplinaarne. “Lisaks rahale ja tehnoloogiale on digitaliseerimise kapitaliks t\u00f6\u00f6tajate ideed. Ei ole oluline, kas keegi t\u00f6\u00f6tab tootmises v\u00f5i IT-s. Digitaliseerimine muudab hierarhiad ja silo m\u00f5tlemise iganenuks,” \u00fctleb M\u00fcller. <\/p>\n\n
Tee \u00fchendatud tehaseni on pikk ja v\u00f5tab palju aastaid. See mammut\u00fclesanne jaguneb alavaldkondadeks. N\u00e4iteks tuleb k\u00f5igepealt masinad “\u00e4ra kasutada”, et andmed saaksid voolata. Andurid v\u00f5ivad salvestada protsessiandmeid, n\u00e4iteks \u00fcmbritseva keskkonna temperatuuri, mitte ainult masinates, vaid ka t\u00f6\u00f6kojas. Kui need on liiga k\u00f5rged, v\u00f5ib segu hakata k\u00f5venema enne vulkaniseerimist. <\/p>\n\n
J\u00e4rgmises etapis, mida tuntakse kui t\u00f6\u00f6koha haldamist, \u00fchendatakse saadud andmed IT-s\u00fcsteemidega. “Alustame nii-\u00f6elda andmete v\u00e4ljav\u00f5ttest. FST-s oleme selles osas juba \u00fcsna kaugele arenenud ja oleme juba m\u00f5nda aega palju teinud. K\u00fcsimus on selles, milleks me seda toor\u00f5li rafineerida saame,” selgitab M\u00fcller. Sest: “Digitaliseerimine – nagu k\u00f5ik teisedki \u00e4ritegevused – n\u00f5uab eesm\u00e4rki, eesm\u00e4rke ja p\u00f5hjendust selle abil saavutatava kasu kohta.” <\/p>\n\n
Sisuliselt on eesm\u00e4rk koguda andmeid lugematutest allikatest, seostada neid omavahel ja saada neist simulatsioonide ja algoritmide abil kasutatavaid teadmisi. Tee viib masinast pilve. Pilvest r\u00e4\u00e4kides: FST on loonud asjade interneti (IoT) platvormi, kus masinate protsessiandmed ja andurite andmed koonduvad ja neid saab kokku keerata. <\/p>\n\n
MSCADA abil toimuv tootmisandmete kogumine on t\u00f6\u00f6koha juhtimise majakas. Peaaegu 20 FST tootmispiirkonda kasutab juba seda programmi, et n\u00e4ha reaalajas, kuidas nende tootmine hetkel k\u00e4ib. Tootmisprotsesside andmete, “toor\u00f5li”, p\u00f5hjal saab kiiresti \u00e4ra tunda protsessimuutusi. Meetmeid ja parandusi saab sellest otse tuletada. <\/p>\n\n
Andmete “t\u00e4psustamine” v\u00f5ib viia ettev\u00f5tte enda tootmisprotsessi optimeerimiseni, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tajatele antavate soovituste kaudu masinate seadete muutmiseks. V\u00f5i saab seda kasutada masinate – ennetavaks – hoolduseks ja teenindamiseks. Andmeid saab aga kasutada ka uute \u00e4rimudelite ja konkreetse lisav\u00e4\u00e4rtuse loomiseks klientidele. N\u00e4iteks saab t\u00e4pselt v\u00e4lja arvutada tarneajad ja t\u00e4htajad. Andmed v\u00f5imaldavad ka tootmisprotsessi t\u00e4pselt dokumenteerida ja j\u00e4lgida. Seda ootavad kliendid paljudes t\u00f6\u00f6stusharudes. <\/p>\n\n
Segatud reaalsus ja HoloLens’i prillid t\u00f5estavad oma v\u00e4\u00e4rtust juba ka praktikas FST-s. Need v\u00f5imaldavad interaktiivseid kolmem\u00f5\u00f5tmelisi projektsioone kuvada reaalses keskkonnas. Kasutajad saavad virtuaalseid hologramme juhtida k\u00e4ed-vabalt ja paigutada need f\u00fc\u00fcsiliselt olemasolevasse vaatev\u00e4lja. Juhtmevabade holograafiliste seadmete abil saavad t\u00f6\u00f6tajad \u00fcksteisega v\u00f5rgustuda s\u00f5ltumata oma asukohast. Kui neil on \u00fcks ja sama pilt ees, saavad nad omavahel teavet vahetada, koolitada, n\u00f5ustada v\u00f5i juhendada \u00fcksteist. Selle tehnoloogia abil saab masinaoperaatoritele t\u00f6\u00f6 ajal edastada masina andmeid reaalajas v\u00f5i lasta graafiliselt kuvada \u00fcksikute protsessiparameetrite, n\u00e4iteks temperatuuri v\u00f5i r\u00f5hu arenguid – \u00f5iget teavet \u00f5igel ajal. See n\u00e4itab: Connected Factory ei v\u00f5rguta mitte ainult masinaid, vaid ka neid, kes nendega t\u00f6\u00f6tavad. <\/p>\n