{"id":14307,"date":"2024-11-25T11:10:00","date_gmt":"2024-11-25T10:10:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sw.fst.com\/magazine\/2025\/07\/otsitakse-uelemaailmne-transpordi-infrastruktuur-roheliste-molekulide-jaoks\/"},"modified":"2025-07-23T16:24:43","modified_gmt":"2025-07-23T14:24:43","slug":"otsitakse-uelemaailmne-transpordi-infrastruktuur-roheliste-molekulide-jaoks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sw.fst.com\/magazine\/et\/2024\/11\/otsitakse-uelemaailmne-transpordi-infrastruktuur-roheliste-molekulide-jaoks\/","title":{"rendered":"Otsitakse: \u00fclemaailmne transpordi infrastruktuur roheliste molekulide jaoks"},"content":{"rendered":"\n

Rohelist vesinikku saab harva odavalt toota otse seal, kus seda on vaja suurtes kogustes. Seet\u00f5ttu on vaja uut transpordiinfrastruktuuri, mis \u00fchendab rohelise vesiniku tootjad ja kasutajad maailma eri piirkondades ning tagab energiakandja ja tooraine t\u00f5husa ja ohutu transpordi. <\/p>\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Siin keskendutakse eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6stusele,” \u00fctleb dr Britta Mayerh\u00f6fer, vesiniku rakendusspetsialist. T\u00f6\u00f6stussektorid, nagu keemiat\u00f6\u00f6stus ja rafineerimistehased, toodavad ju juba praegu oma tehastes suurtes kogustes vesinikku s\u00fcnteesiprotsesside jaoks – kuigi halli vesiniku tootmiseks fossiilsetest energiaallikatest, peamiselt maagaasist. Rohelise vesiniku kasutamine v\u00f5iks oluliselt v\u00e4hendadaCO2 heitkoguseid<\/sub> nende t\u00f6\u00f6stusharude olemasolevates protsessides. <\/p>\n\n\n\n

Dr Britta Mayerh\u00f6fer t\u00f6\u00f6tab Freudenberg Sealing Technologies’is vesiniku rakendusspetsialistina.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n

“K\u00f5ige esimene samm oleks \u00fchendada rohelise vesiniku tootmise kohad – elektrol\u00fc\u00fcsitehased Saksamaal ja imporditerminalid sadamates – keemiatehastega,” arvab Mayerh\u00f6fer. N\u00e4iteks v\u00f5iks vesinikku suunata maagaasi asemel l\u00e4bi olemasolevate maagaasitorustike – kohandatud tihendustehnoloogiaga -. See v\u00f5iks avaldada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset positiivset m\u00f5ju kliimale suhteliselt l\u00fchikese aja jooksul. <\/p>\n\n

See v\u00f5ib aga viia n\u00f5iaringi. Praegune n\u00e4ide selle kohta on \u00fclemaailmse vesiniku tarnev\u00f5rgustiku arendamine ja laiendamine. “Praegu ei ole piisavalt rohelist vesinikku, et investeeringud infrastruktuuri oleksid otseselt tasuvad. Teisalt on raske investeerida vesinikusse ilma \u00f5ige infrastruktuurita,” selgitab ekspert ja lisab: “Roheline vesinik on ka palju kallim kui hall vesinik.” <\/p>\n\n

Seni on sageli puudunud majanduslikud stiimulid ja kogemused rohelise vesiniku kasutamisel suurtes kogustes. “Juba praegu on olemas palju rahastamisprogramme, mis on aeglaselt – hilinemisega – k\u00e4ivitumas ja toetavad t\u00f6\u00f6stust, et investeerida rohelise vesiniku tootmisse, infrastruktuuri ja kasutamisse ning t\u00f5estada selle suuremahulist teostatavust,” selgitab Mayerh\u00f6fer. <\/p>\n\n

\"\"
Sellel graafikul on kujutatud n\u00e4idis vesiniku infrastruktuuri, mitte tegelikult olemasolevat v\u00f5rku. Allikas: www.catf.us <\/figcaption><\/figure>\n\n

“Praegu on vesiniku transportimiseks samuti palju v\u00f5imalusi, mis erinevad l\u00fchikeste ja pikkade vahemaade puhul oma kulutasuvuse poolest,” \u00fctleb ta, k\u00e4sitledes veel \u00fcht v\u00e4ljakutset. Kas vesinik transporditakse A-st B-sse gaasilisel v\u00f5i vedelal kujul? Esimene n\u00f5uab kokkusurumiseks tohutut r\u00f5hku, teine vajab palju energiat jahutamiseks, sest gaas vedeldub alles miinus 253 kraadi juures. V\u00f5i muudetakse vesinik transpordiks ammoniaagiks, metanooliks v\u00f5i metaaniks? Keemiat\u00f6\u00f6stuses on sellega juba kogemusi. Kuid tulevikus oleksid suurusj\u00e4rjed hoopis teised. <\/p>\n\n

M\u00f5lemal juhul on vaja laialt levinud vesiniku infrastruktuuri, mis koosneb sadamatest, laadimisterminalidest, torujuhtmetest, statsionaarsetest vaheladudest, tanklatest ning laevadel, veoautodel ja rongidel asuvatest liikuvatest paakidest. “Oleme koos oma klientidega juba leidnud paljude asjade jaoks v\u00e4ikesemahulise lahenduse. Niipea, kui on selge, kuhu me tahame minna, saame igal ajal tootmist suurendada,” \u00fctleb Mayerh\u00f6fer, kes on optimistlik, et FST saab ka vesiniku puhul punkte infrastruktuuri laiendamisel. \u00dcheks n\u00e4iteks on k\u00f5rgtehnoloogilised tihendid kolbkompressorite jaoks(vt artikkel: Survekompressioon<\/a>). <\/p>\n\n

\n
\n\n\t
\n\t\t
\n
\n\n\t
\n\n\t\t\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\tLoe edasi<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\n\t\t
\n\n\t\t\t\n\t\t\t
\n\t\t\t\t