Kaks aastat on möödunud sellest, kui Michael Müller kolis Saksamaalt koos oma Ameerika naise ja nelja lapsega USAsse. Kuid nii kaugel, kui kaugel on tema vana ja uus kodu: Tööalaselt on ta jäänud endale truuks.
Saksamaal töötas Müller esialgu Freudenberg Sealing Technologies’i (FST) autotööstuse müügiosakonnas. Hiljem töötas ta Reichelsheimis Fluid Power Automotive’is, kus ta spetsialiseerus käigukasti, kliimaseadmete, roolimehhanismide ja amortisaatorite tihenditele. Nüüd töötab ta Fluid Power Automotive’i turundusjuhina Freudenberg-NOK Sealing Technologies’i (FNST) heaks Findlay’s.
Pandeemia ajal töötab Müller kaks korda nädalas oma kodukontorist Bowling Greeni ülikoolilinnas, mis asub Findlay’st pooletunnise autosõidu kaugusel põhja pool. Kui ta aknast välja vaatab, näeb ta tõelist pärlit, mille ta ise kavandas ja oma kätega ehitas: aiapaviljoni, mida tuntakse ka vaatetorni nime all.
Pildil: Michael ja Crystal Müller rõõmustavad oma isetehtud puitpaviljoni üle.
Ülemeremaade pakend muutub vaatetoruks
Iseehitatud majal on mitu eripära. Ohio aiamaja on valmistatud peaaegu eranditult edela-saksa metsadest pärit puidust. Seda ehitusmaterjali omakorda kasutati algselt Saksamaalt pärit Wickert’i pressi ülemerepakendina, mis võeti 2020. aastal Findlay objektil kasutusele.
“Kui ma nägin seda puitu tehase taga lebamas, arvasin, et see on liiga hea, et seda ära visata või põletada. Nii et ma küsisin, kas ma võin selle koju kaasa võtta,” meenutab Müller. Esialgu veetis ta paar lõunapausi sellega, et talad ja lauad oma sõiduauto pagasiruumis transpordiks valmis teha. Kui ta koju jõudis, läks enam kui 1000 naelast vabastatud pakkematerjal kõigepealt garaaži.
“Tegelikult tahtsin sellega teha oma töökoja jaoks tööpinki või riiuleid. Kuid mu naisel oli parem idee,” selgitab ta. Talle oli meeldinud pargis asuv lehtmaja. Ta tahtis sellist ka oma aeda.
Täppistöö
Müller oli kiiresti veendunud, haaras paberi ja pliiatsi ning tegi kaheksanurkse põhiplaaniga paviljoni visandid. Selle aasta augustis asus ta tööle – kui vajalikud 120-voldised tööriistad, alates erinevatest saagidest kuni paksushöövelini, olid ostetud.
“Suurte kaheksanurkade tegemisel muutud sa täpsuse sõbraks. Täpne töö on kõige tähtsam,” teatab ta oma kogemustest käsitöömeistrina ja lisab: “Selle tulemusena on lehtla nüüd tõesti tugev ja peab vastu tuulele, mis siin aeg-ajalt tugevalt puhub.” Eriti uhke on ta filigraanse kaheksakandilise katusekonstruktsiooni üle, mida toetavad ka 16 sarikat, mis on üksteise suhtes täpselt 22,5-kraadise nurga all. Miks on kaheksa sarikat nurkades täispikkuses ja kaheksa keskel asuvat sarikat lühemad? “Muidu poleks olnud piisavalt puitu!”
Valget värvi kodu on ka maja ümber jututeemaks. “Meie naabrid Hiinast on juba pakkunud, et pärast selle valmimist, mis on kavandatud oktoobrisse, avame üheskoos vaateplatsi ühe tassikese Hiina tee juures,” teatab Müller septembri lõpus. Hea sügisilma korral mahutab lehtla mugavalt kuus kuni kaheksa inimest. Tema ehitustöödest küsiti ka Findlay Oktoberfestil. Pikka aega raskendas pandeemia tema uues elukohas kohalike elanikega kohtumist ja suhtlemist. Gazebo on nüüd omamoodi katalüsaatoriks. Mida väärtusliku materjali säästev ringlussevõtt võib olla hea …
